Eestis pöörduvad lapsevanemad ja õpilased üha sagedamini eraõpetajate poole, sest koolides ei jõuta suurte klasside ja õpetajate puuduse tõttu iga õpilasega piisavalt individuaalselt tegeleda. Eraõpetajad aitavad peamiselt matemaatikas ja eesti keeles, kuid eratundide vajadus ja maht on kiiresti kasvanud.
Tartu õpetaja Keir Zukker ja tema abikaasa, eripedagoog, on loonud eraõpetuse ettevõtte, kuna nõudlus on suur. Nad aitavad peamiselt õpilasi, kes koolis hakkama ei saa või kellel on erivajadused. Zukkeri sõnul on peamine põhjus süsteemne probleem – õpetaja ei jõua suurtes klassides kõigile piisavalt tähelepanu pöörata.
Eratundide populaarsus kasvab nii teadlikkuse kui abivajaduse suurenemise tõttu. Paljudel õpilastel on tähelepanuraskused ja aktiivsus-häired (ATH), mida koolikeskkond ei toeta. Samas tekitab eratundide kõrge hind (20–40 € tund) sotsiaalset ebavõrdsust – kõik pered ei saa seda lubada. Lahenduseks on pakutud koolipoolset suuremat panust õpiabitundidesse, kuid õpetajate ülekoormuse tõttu pole see realistlik.
Endine tippsõudja ja füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam näeb eratundides võimalust õpilasele personaalsemat lähenemist pakkuda. Tema sõnul on eratunnid kui “snaipritöö” võrreldes tavaklassi “haavlipüssiga” – iga õpilane saab just talle sobiva selgituse. Udami kogemuse järgi pakuvad eratunnid lisaks teadmistele ka positiivset emotsiooni, sest õpetaja näeb otsest mõju õpilase arengule.
Eesti keele õpetajad märgivad, et eratunde vajavad peamiselt kaks rühma: kontrolltööks valmistuvad õpilased ja vene kodukeelega lapsed, kes soovivad eesti keelt paremini osata. Mõnel juhul on õpilastel raske sõnade tähendust kontekstist mõista, mistõttu on individuaalne töö väga vajalik.
Matemaatikaõpetaja Helli Juurma kinnitab, et eratundide nõudlus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, mis on otseselt seotud õpetajate puuduse ja suure õpilasvahetusega koolides. Tema sõnul on olnud õpilasi, kellel on ühe koolitee jooksul olnud lausa 13 matemaatikaõpetajat. See segab järjepidevust ja sunnib vanemaid eratundide poole pöörduma.
Juurma rõhutab, et parim lahendus oleks siiski koostöö oma kooliõpetajaga ja olemasolevate õpiabitundide parem rakendamine. Liigne eraõpetuse kasutamine süvendab ebavõrdsust, kuna paremas seisus pered saavad rohkem tuge pakkuda.
Lapsevanemate vaade kinnitab, et eraõpetajaid otsitakse tavaliselt siis, kui lapsel tekivad ainetes lüngad või ta on olnud koolist eemal. Eraõpetajate palkamine on muutunud tavaliseks, eriti põhikooli lõpuosas ja gümnaasiumis. Sobiva õpetaja leidmine on aga keeruline, sest koostöö ja usaldus on võtmetähtsusega.
Kokkuvõttes näitab artikkel, et eraõpetus on muutunud Eesti haridussüsteemi oluliseks toeks, kuid see toob kaasa ka sotsiaalse ebavõrdsuse. Õpilaste kasvavad vajadused peegeldavad süsteemseid probleeme koolides – liiga suured klassid, õpetajate nappus ja tugispetsialistide puudumine.
Artikkel on refereeritud Õpetajate Lehe artiklist „Ei saa me eraõppeta“ (Kaasik.R, 11.02.2025) .