Käsitsi kirjutamine pole lihtsalt vanamoodne harjumus, vaid võimas ajutreening. Uuringud on näidanud, et käsitsi kirjutades aktiveerub rohkem aju piirkondi võrreldes klaviatuuril trükkimisega. See aju lisategevus aitab tugevdada närviühendusi, mis on otseselt seotud mälu ja keelelise arenguga. Lihtsamalt öeldes annab käekiri teie ajule treeningu, mis edendab õppimist ja meeldejätmist.
Kui kirjutate paberile tähti, toimuvad aju töös samaaegselt mitmed protsessid: motoorne kontroll, visuaalne äratundmine ja kognitiivsed protsessid. See kombinatsioon loob sügavama info töötlemise, mis tähendab, et teil on suurem tõenäosus mäletada kirjutatut. Teisest küljest muutub trükkimine sageli automaatseks, nõudes vähem pingutust ja vähem ajupiirkondi.
Õpilaste, spetsialistide ja elukestva õppimise jaoks on käekirjal oluline osa keskendumise ja arusaamise parandamisel. Märkmete tegemine käsitsi võib tunduda aeglasem, kuid just see aeglus sunnib teid teavet põhjalikumalt töötlema. See soodustab omakorda paremat meeldejätmist ja keerukate ideede paremat mõistmist.
Lisaks mälule mängib käsitsi kirjutamine olulist rolli ka keeleoskuses. See parandab õigekirja, rikastab sõnavara ja aitab luua seoseid sõnade ja tähenduste vahel. Lastel, kes kirjutavad käsitsi, on parem keeleline areng. Täiskasvanud, kes kirjutavad regulaarselt käsitsi, on eakaaslastest kognitiivselt võimekamad.
Digiseadmete domineerivas maailmas on käsitsi kirjutamine endiselt lihtne, kuid võimas viis aju tugevdamiseks. Pastaka või pliiatsi haaramine ja paberile kirjutamine võib olla väike igapäevane harjumus, millel on püsiv vaimne kasu.