Motoorika

Üld- ja peenmotoorika nõrkuse mõju õppimisele
Motoorika nõrkuse mõju avaldub kõikides õppeainetes, nii lugemis- kui kirjutamisoskuses, kirjatehnikas, matemaatilistes oskustes, kehalises kasvatuses, töö- ja kunstiõpetuses, eri ainetes kujundite joonistamises ja joonestamises.
Esimestest koolipäevadest alates on vaja pöörata tähelepanu laste isteasendile, kõnnile,
rühile, üld- ja peenmotoorika arendamisele.
Üldmotoorikat arendavad mitmesugused jooksu- ja täpsusmängud, rütmiline liikumine,
tantsimine, liikumismängud muusika saatel, loovtegevused.
Soovitused individuaalseks arendustööks motoorika arendamisel
Motoorika arendamiseks ainespetsiifikast lähtuvalt on soovitatav:
 Liigutuste sooritamine imiteerimise, näidise ja instruktsiooni järgi.
 Liigutuste ahela sooritamine mälukujutlustele toetudes kaasneva instruktsiooni järgi.
 Eri kehaosade motoorika koordineerimine; erinevate asendite ja liikumisviisidega kombineeritud liigutustegevused.
 Mingi õppetegevuse sooritamiseks liigutuste teadlik järjestamine. Liigutusstereotüüpide kujundamine sõltuvalt konkreetse õppeaine spetsiifilisest tegevusest.
 Liikumisülesannete kaudu õpilaste intellektuaalse võime arendamine: liigutuste või tegevuste võrdlemine esitatud kriteeriumite alusel; probleemülesannete lahendamine.
 Liigutuslike oskuste arendamine: kehalised võimed, põhiliikumised ja vastupidavus.
 Kehaliste ja motoorsete oskustega seotud liikumiste ja printsiipide õpetamine, st selgitada, kuidas liikumine toimub.
 Peenliigutuste arendamine.
Põhiliikumist arendavad tegevused
 Kõnni- ja jooksuharjutused, mis on sooritatud erinevatest suundadest; erinevatest lähteasenditest; esemete kandmise ja edasiandmisega; vahenditega või vahendite abil; liikumisel tõusude ja langustega; kaaslasega, kolmikutes, nelikutes jne; spordialadega seotud tegevustes.
 Hüpped ja hüplemised, mis on sooritatud üle madalate või kõrgete esemete; muusika saatel või omas tempos, kaaslasega, hüppe- ja hoonööriga, spordialadega seotud hüpetega.
 Viske- ja heiteharjutused, mis on sooritatud kaugele visetena, täpsusvisetena, eri viskevahenditega visetena.
Kehalisi võimeid arendavad tegevused:
 Osavuse arendamine: tegevuse kiire vaheldus, tegevus erisuguste vahenditega, eri suurusega vahendite käsitlemine, tasakaalu nõudvad tegevused.
 Kiirust arendavad tegevused: kiired jooksud, kohene reageerimine märguandele või signaalile (visuaalne märguanne või heli vms).
 Jõudu arendavad tegevused: eri raskusega vahendite kandmine, heitmine; hüplemised ja hüpped; erisuguste vahendite visked või heited; tempos kükkimine, asendid (seis käed kõrval) või liikumised (kükk-kõnd).
Vastupidavust arendavad tegevused:
 Tegevused, mis eeldavad vähemalt 3 minuti vältel järjestikust ja mitmekordset sooritust.
 Liikumismängud, mida sooritatakse kestvalt ja intensiivselt. Mängud nii individuaalsel kui meeskondlikul tasandil omavad efektiivset mõju põhiliikumiste ja kehaliste võimete, sotsiaalsuse ja emotsionaalsuse arendamisel.
Silma- ja käeliigutuste koordinatsiooni soodustavad töövõtted:
 Silma- ja käeliigutuste koordineerimine, objektide jälgimine, liigutuste rütmi ja tempo muutmine.
 Liigutuste imiteerimine, sh peegelpildis liigutused, liigutuste matkimismängud.
 Oma liigutuste jälgimine: tõsta parem/vasak käsi kõrvale/üles – algul pöörata pead vastavas suunas, edaspidi suunata last jälgima liigutust ainult silmadega (pea ei liigu); osutada parema/vasaku käega vasemale/paremale jalale/kõrvale jne. Raskuse korral soovitatakse markeerida lapse parem või vasak käsi.
 Orienteerumine ruumis (vasakul, paremal, all, üleval, vasakul all, ülal paremal pool jne).
 Silmaliigutuste suunamine tajutavale objektile ja selle osadele (pildid, graafilised skeemid, tähed/sõnad jne): mustrirea jätkamine ruudulisel paberil, objektide või selle osade leidmine, paigutamine, osade sobitamine, poolikule pildile teise poole juurde joonistamine, kujundite (sh tähtede ja numbrite) kopeerimine, ärakirja sooritamine.
 Graafilised ülesanded: kujundite üle joonistamine ja värvimine, tähtede ja numbrite kirjutamine punktiiride abil, sh on soovitatav kasutada erisuunalisi orientiire;
 Arvutikasutuse integreerimine teiste käeliste tegevustega.
Kirjatehnika omandamist soodustavad harjutused:
1. Sõrmede liikumise suurendamiseks: nööpimine, paelte sidumine, väikeste esemete korjamine, pannalde kinnipanek, nöörimängud, „näpuvingerdused”.
Näide: lehel (A4) on ette antud kontuurjoon. Nöör tuleb paigutada
1) joont järgides joone peale,
2) joonise eeskujul valgele lehele (või lauale).
2. Randme liikumise arendamiseks: varjumängud, plaksumängud, joonistamine, voolimine, voltimine, rebimine, kujundite väljalõikamine, patsi punumine, heegeldamine, tikkimine, kudumine, õmblemine.
Näide: varjumängud
3. Käsivarre liikuvuse arendamiseks: käsivarre pöörded oma telje ümber, tegevuste matkimine (niitmine, raiumine), reaalsed tegevused (noa ja kahvliga söömine, kartulite koorimine, naela löömine) jne.
4. Õlaliigutuste arendamiseks: väljasirutatud kätega ringide tegemine ette, taha, küljele jne. Lähtuma peab seisukohast, et mistahes tunnis kõik motoorikat arendavad harjutused peaksid lõppema lõdvestusliigutustega. Kestvamal kirjutamisel või mõne vahendiga töötades on soovitav suunata last tunnetama lõdvestuspausi vajadust, õpetada vajadusel iseseisvalt lõdvestamisharjutusi sooritama.