Tähelepanu

Õpilaste tähelepanu suunavad õppeainetes nende eelteadmised ja hoiakud. Tahtlik tähelepanu on seotud õpilase eesmärgi või kavatsusega suunata vajalikku (õppe)tegevust.
Tähelepanu nõrkuse  mõju õppimisele
Individuaalne jõukohastamine on vajalik kõikides õppeainetes järgmistest tunnustest lähtuvalt:
 tähelepanu on juhuslike ja kõrvaliste mõjutajate poolt hõlpsasti eemale juhitav;
 laps on hajameelne ja unistav või rahmeldab, ei suuda paigal istuda;
 laps ei jäta õpitavat meelde, kaldub kergesti teemast kõrvale, unustab kiiresti selgituse või töökäigu;
 vastab enne juhendi lõpuni kuulamist;
 esineb „lohakusvigu” kirjalikes töödes, suulistes vastustes, katsetes, joonistes jne;
 ei märka pisiasju;
 koondab tähelepanu vajalikule tegevusele raskustega, jätab tööd pooleli või ei jõua neid ajaliselt valmis (vaatamata meeldetuletamisele);
 esineb ajalise planeerimise ja õppetöö organiseerimise probleeme;
 kaotab töövahendeid ja isiklikke esemeid;
 on märgata puudulikku enesekontrolli.
Arendatavad oskused, mis läbivad kõiki õppeaineid
 Töölaua korrashoid. Käeulatuses peaks laps hoidma vaid neid materjale, raamatuid, töövahendeid, mis on talle konkreetse ülesande juures vajalikud. Suunata last korrastamisele – liigse ja segava teadlikule kõrvaldamisele.
 Väliste segajate kõrvaldamine. Õppimist soodustavate tingimuste loomine: istumine sirge  seljaga, kergelt tooliseljale toetatult, hingamine vaba ja parajalt sügav.
 Aju töövõime säilitamiseks motoorse tegevuse võimaldamine tunnis (liigutuspausid, liikumismängud). Erinevad tegevused aktiveerivad erinevaid ajuosi, lastes teistel ajuosadel sel ajal puhata.
 Enne uue teema juurde asumist õpilase teemakohaste eelteadmiste väljaselgitamine (ajurünnak).
 Kõige olulisema õpieesmärgi lapsele selgitamine.
 Tähelepanu suunamine detailidele, vaatluste ja katsete individuaalne juhendamine, abistavate vahendite kasutamisele suunamine.
 Tegevuse selgesõnaline kommenteerimine koostegevuses õpetajaga, kes otseselt suunab õpilase tähelepanu.
 Tähelepanu suunamine ja keskendamine õppeainest lähtuvalt õpilase jaoks olulistele objektidele (inimesele, esemele) tunnustele või tegevustele.
 Kannatlikkuse kujundamine, kärsituse talitsemine, tähelepanu suunamine.
 Kohese tagasiside andmine. Iga kordaläinud keskendumine lisab lapsele enesekindlust!
 Aja planeerimine ja oma töö korraldamine, alustatud tegevuse lõpuleviimine.
 Tähelepanu- ja keskendumisoskuste arendamine: pilgu ühte punkti koondamine, kujutlusharjutused, liikumispausid, keskendumine selgituse kuulamisele, jälgimisele, oma vastamise järje ootamisele.
Soovitatavaid võtteid individuaalseks arendustööks
 Leida klassis tähelepanuprobleemidega lapsele sobiv istumiskoht – oluline on, et ta võimalikult palju oleks õpetaja vaateväljas.
 Stereotüüpsete ülesannete ja olukordade harjumuslik sooritamine (õppevahendite paigutamine kokkulepitud kohta jne).
 Tähelepanu suunavate eelkorralduste järjekindel kasutamine („Kuula!”, „Vaata!”, „Oota!”).
 Üliaeglaste laste aktiviseerimine: hoida neid oma tähelepanu fookuses, anda neile individuaalseid ülesandeid.
 Eeskuju ja suuliste korralduste järgi tegutsemine või mängimine.
 Suhteliselt lakooniliste, liigsete detailideta näitvahendite kasutamine; tegevuse sooritamine reaalsete esemete või sümbolitega.
 Helide ja värvide ülekülluse vältimine.
 Tekstides olulise teabe esiletõstmine graafiliselt (sh joonimised, värvimised, markeerimised).
 Võimalikult sageli lapse tegevusele sisulise hinnangu (tagasiside) andmine. Sõnastada, mis konkreetselt on hästi, mida saaks veel paremini teha.
 Oma tegevuse reguleerimise õpetamine ja harjutamine (näit. ajaplaneerimine).
 Iseseisva töö teostamine algoritmide alusel.
 Vaatluste suunamine, vaatlusplaanide kasutamise õpetamine.
 Kaasneva ja järgneva enesekontrolli õpetamine ja rakendamisele suunamine, sh osatoimingute („väikeste sammude”) järjestamine ning vahe- ja lõpptulemuste fikseerimine.
 Lapse suunamine ja vajadusel juhendamine tegevust alustades ja selle käigus.
 Tunni ajal mitmekesiste tegevuste võimaldamine. Individuaal- ja grupitegevused. Tegevuse eesmärkide, juhiste ja reeglite sõnastamine õpilasele selgelt ja arusaadavalt.
 Tuttavate ülesannete ja tegevuste korduv sooritamine.
Tähelepanu arendavad harjutused ja mängud
 Sarnaste esemete märkamine, sarnasuste ja erisuste leidmine piltidel, „liigse“ eraldamine.
 Tabelite, piltide jne võrdlemine.
 Pulkadest kujundite moodustamine, mosaiigi ladumine, puslede kokkupanek.
 Kontuurpiltidel kujutatud puude, loomade jne leidmine; peitepiltidelt kujutiste leidmine, puuduvate osade leidmine, labürintides õige tee leidmine.
Kasutada esialgu pliiatsit, oskuse kujunedes võib läbida tee ainult silmadega jälgides.
 Figuuride asetamine siluettidele, esemete või loomade seostamine nende varjuga.
 Loto, doomino, kaardi-, mälu-, laua-, liikumismängude mängimine, mängureeglite täpne järgimine. Võistlusmängud.
 Korralduste järgi joonistamine nii parema kui ka vasaku käega.
 Kuulamisülesannete järgi ülesannete täitmine.
 Telefonimängu mängimine (ainespetsiifiliste sõnade kasutamine).
 Helide kuulamine, helide järgi objektide äratundmine, heli suuna määramine.
 Häälikute ja häälikuridade äratundmine, õige ja vale eristamine, rütmi järelekoputamine. Rütmiharjutused: rütmi toksimine, plaksutamine.
 Käte ja jalgade liikumise jälgimine, st enesekontrolli suunamine. Liigutuste sooritamine vastavalt korraldustele.
 Korrektuurtestide kasutamine.
Näide 1:
ALKJNFCSRKLDJFHNCOUABRGHDJOKVNODFJVHRNOLKJHODEUFHOEGH
RFKNRHHUOHEFOJHRFJSNIJNSRDJVNDEKJVNJKLDNVJRRDBVJDBNVSD
MNVOPDNVRDNJMNVSJDFNLKNDNJNROPVNJFGNVJDNDIJLKNLDER jne
Soovitatav on kasutada järgmist tüüpi ülesandeid:
 Kriipsuta etteantud aja jooksul maha kõik R-tähed.
 Ringita tähtede juhuslikus reas tähestikus kõrvuti asetsevad tähed. Jne.
NB! Materjali hulk, ridade arv ja esitatav šrift sõltub lapse vanusest ja
arengutasemest.
Näide 2:
 Kriipsuta joonisel maha kalad.
 Kriipsuta joonisel maha kalad. Tee ring ümber arbuusidele.
 Kriipsuta joonisel maha kalad. Tee ring ümber arbuusidele. Joonista iga õuna sisse täpp.
Sama ülesannet saab kasutada mälu arendamiseks. Sel juhul laps
1) loendab ühte liiki olendite/esemete pilte;
2) nimetab järjest piltidel kujutatud hulgad: 1 kala, 2 arbuusi, 1 õun, 1 õhupall jne.

Esitatud ülesannete põhimõtteid on võimalik rakendada mistahes ainealaste
ülesannete koostamiseks kogu põhikooli ulatuses.

(“Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks.” 2013, Erg, L., Kontor, A.)